14.12.05

Kõige olulisem

Kõige võimsam asi on mõte. Mida mõtled, see juhtub. Kõige olulisem on aru saada sellest, milline sa tahad olla. Milline tahad olla, selliseks saad. Esimesena tuleb saada terveks ja sellega on kiire. Igal õhtul enne uinumist mõtle selle peale, milline sa tahad olla.

Nii rääkis täna Taiji Seltsi õpetaja Rein Siim.

Ühte asja rääkis ta veel. Kui tahad saada kiiresti terveks, siis pead haiget kohta energiavälja ja mõttega masseerima. Ma isegi ei mäleta enam, kus need haiguskolded mul olid, kas selja- või peaajus. Masseerin alates tänasest energiavälja ja mõttega igaks juhuks mõlemaid kolm korda päevas. Sellest võib ka mitte kasu olla. Aga halba ei tee see kindlasti. Sest ma tahan saada terveks. Ja naudin juba ette arstide pikki nägusid, kui haiguskolded mu peast kaovad ja puue ei arenegi.

Miks ma promon taijid? See veidi enam kui aasta, kui olen taijid harjutanud, on mu tervis parem kui kunagi enne. Tahtmine terveks saada peab olema, kuigi enamik inimesi on ja tahavadki olla haiged.

2 kommentaari:

Eppppp ütles ...

See on väga tänuväärne lehekülg ja loodetavasti aitab inimesi, kel MS (ühel mu mehe sugulasel, ameeriklasel, on ka seesama haigus).

Positiivne mõtlemine on kindlasti ääretult oluline, kui mul kunagi tervisehädad olid, siis sain ühelt sõber nõialt õpetusi. Igasuguseid selliseid visualiseerimisi on hea just poolunes teha, toimivad paremini, sest endal pole mõttekrampi peal. Nt mulle meeldis mõttemäng, kus tuli puhtast lumest pall veeretada ja siis see endast läbi lasta ning siis, veidi määrdununa, kosmosesse lennutada.

PS. Mul on sulle ka üks isiklikku laadi küsimus. Võibolla ajan Sind kellegagi segamini, mälu pole enam see, aga kusagilt justkui tuleb meelde, et üks Kristjan Otsmani nimeline ajakirjanik jäi rahvasuu järgi kunagi (ca 1998?) tuberkoloosi, sellest nagu räägiti. Kas see olid sina? Ja kas see oli toona tegelikult hoopis selle haiguse algus?

Anonüümne ütles ...

Mulle tundub, et TAHTMINE terveks saada on iga haiguse juures kõige kriitilisem punkt. Üllatav, aga see ei ole sugugi iseenesestmõistetav. Pigem isegi tundub, et enamasti inimesed sisimas ei tahagi nii väga terveks saada... Vähemalt kergemate tõbedega on see mõnikord nii. Haigus võimaldab teha endale allahindlust, olla mõnusalt laisk, tõmmata kiirest elust hinge, lasta end teiste tähelepanul paitada, tunda end erilisena. Enesehaletsus on ka hästi mõnus.
Vähemalt on see nii kergemate-ajutiste tervisejamadega. Aga kui olen enda vastu aus, siis aiman, et omad vaieldamatud kasud on mul sees ka pikaajaliste jamadega:)
Nii et tahtmine terveks saada nõuab esmalt valmidust otsustavalt loobuda haiguse hüvedest. Peale seda tuleb kõik muu.
Peale seda, kui selle enda jaoks ära otsustasin, pole mu liigesed enam eriti valutanud.

tervisi,
rahulikku aastalõppu,
Yngve