Võitlus vappekülmaga

Nagu lubasin, vahetasin enne süsti rohtu. Tulemus oli veidi parem: ärkasin öösel kella nelja paiku külmetavate jalgadega. Parem kui vappekülm, aga öö ikkagi katkendlik...

Kas kellelgi on head nõu jagada, mida teha?

Muide, õde Kairi helistas, kuid teda jättis mu vappekülma probleem täiesti jahedaks. Ja huvitas teda vaid see, kas on olnud ägenemisi. Eks ta ole. Tegelikult peaks talle pakkuma välja variandi, mis lihtsustaks me mõlema elu: helistan talle, kui ägenemine tuleb :)

Vappekülm - pigem võiks see õues olla...

Pärast eileõhtust Rebifi-süsti tabas mind hoolimata enne süsti sisse võetud ibuprofeenist kella kahe paiku öösel rõve vappekülm. Tuli kange tahtmine seda kurta meditsiiniõde Kairile (võin nimega eksida), kes vahetevahel mulle helistab ja uurib, kuidas mul Rebifiga läheb. Kuidagi viisakalt kurta, sest ega tema süüdi ole, et Serono ja Pfitzer säärast kõntsa valmistavad. Ta polegi jupp aega helistanud... Äkki mul läheb liiga hästi :)

Ma ei väida, et Rebifist abi pole - tõenäoliselt on ikka. Aga kõrvalmõjud on ikka hullud. Eks enne järgmist süsti söön sisse paratsetamooli. Varem on tabletivahetus aidanud vappekülma vastu. Ilmselt on organism ibukaga nii ära harjunud, et see enam ei toimi.

Aga Rebifi kõrval soovitan tegeleda ka alternatiivsete meetoditega, olgu selleks qigong, taiji, bagua, sin-y, shindo, tui na, shiatsu ja/või jooga.

Uutele multipultidele tuge

Soojendan üles ühe vana idee. Vahel olen kõige ootamatumates kohtades avastanud, et ühel või teisel inimesel on multiskleroos. Ja enamik neist on üsna värskelt diagnoositud. Mõnikord olen nende küsimustele vastanud ja peamiselt meilitsi seletanud, kuidas minusugusel multipultil on elada - (vist) kuus aastat diagnoosist, kui mitte seitse ning olen täiesti toimiv inimene. Väsin tavainimestest küll veidi kiiremini, kuid elu kohandamisel pole see eriti suur probleem.

Teisest küljest meenus mul ühel päeval see, kuidas ma algusaegadel diagnoosiga kohanesin. Praegu päris naljakas mõelda selle üle, kuigi tollal oli see kõike muud kui lihtne. Mul oleks olnud kergem, kui oleksin saanud rääkida või kirjutada mõne kogenuma multipultiga.

Siit mõte - loogem täiesti mitteametlik tugivõrgustik äsja (viimase aasta-kahe jooksul) diagnoositutele. Võrgustik peaks olema isetoimiv ja väga lihtne. Ega koormama inimesi mingi mõttetu paberimäärimise ja koosolekute ning tont teab, millega veel.

Konkreetseks minnes: kõik multipultid, kes soovivad oma teadmisi ja tuge jagada, pangu oma meiliaadress postituse kommentaari kirja. Mu meil on ka endiselt toe- ja teadmishimulistele avatud: kristjan.otsmann-at-gmail.com. Anonüümsus on ka lubatud. Ja kui on inimesi, kes sooviksid endale vanemat multipultit nõu andma saada, andke teie ka sellest kommentaarides teada.

Palun arvestage sellega, et kaaslaste toetamisel kehtib usaldus ja saladuse hoidmise nõue. Ega muud olulist polegi :)